> Huihuinga > Ko te Akoranga Tiamana me te Paerewa matauranga > HE KORERO KAUPAPA GERMAN…(Ko aku korero wetereo Tiamana katoa i akohia e au i te akoranga)
-
1-NOMINATIVE (KŌWHIRINGA KEI)
2-AKKUSATİV (İ HALİ)
3-RARAU (E HALI)
4-GENITIVE (GENITIVE STATE) Ko te raupapa i raro nei, 1,2,3,4, e whakaatu ana i enei ahua...WHAKANUI WHAKANUI KI NGA KAUPAPA KAUPAPA
DER DAS DİE DİE(PLURAL)
1-der gutE Mann das gutE Kind die gutE Frau die gutEN FrauEN
2 from gutEN Mann das gutE Kind die gutE Frau die gutEN FrauEN
3-dem gutEN Mann dem gutEN Kind der gutEN Frau den gutEN FrauEN
4-des gutEN MannES des gutEN KindES der gutEN Frau der gutEN FrauEN1 tangata pai tamaiti pai wahine pai wahine pai
2- Tangata pai, tamaiti pai, wahine pai, wahine pai
3-He pai ki te tane, pai ki te tamaiti, pai ki te wahine, pai ki nga wahine
4-Tama tama pai, wahine wahine pai
TE WHAKATUTANGA KI TE WHAKAMUTUNGA ME TE WHAKARITU KI TE WHAKARANGA
EIN EIN EINI
1- ein gutER Mann ein gutES Kind eine gutE Frau No PLURAL
2-einen gutEN Mann ein gutES Kind eine gutE Frau
3-einem gutEN Mann einem gutEN Kind einer gutEN Frau
4-eines gutEN MannES eines gutEN MannES einer gutEN Frau1-he tangata pai he tamaiti pai he wahine pai wahine pai
2- He tane pai, he tamaiti pai, he wahine pai, he wahine pai
3- Ki te tane pai, ki te tamaiti pai, ki te wahine pai, ki nga wahine pai
4- He tane pai, he tamaiti pai, he wahine pai, he wahine paiKEIN (tuhinga kino) he mea kukume kia rite ki te ein. KO NGA TE KAIHI IS
keine kleinen Kinder (kaore he tamariki iti)
keine kleinen Kinder (kaore he tamariki iti)
keinen kleinen Kindern (ki tetahi tama iti)
keiner kleinen Kinder (kaore he tama iti)
Ko nga whakawhitinga i mahia me te kore he tuhinga i roto i te rerenga penei:
1-gutER Mann kleinES Kind gutE Frau kleinE KindER
2-gutEN Mann kleinES Kind gutE Frau kleinE KindER
3-gutEM Mann kleinEM Kind gutTER Frau kleinEN KinderN
4-gutEN MannES kleinEN KindES gutTER Frau kleinER Kinder
MEİN(der) MEİN(das) MEİNE(mate) MEİNE(plural)
mein gutER Sohn mein gutES Kind meine gutE Mutter meine gutEN Bücher
meinen gutEN Sohn mein gutES Kind meine gutE Mutter meine gutEN Bücher
meinem gutEN Sohn meinem gutEN Ahua meiner gutEN Mutte meinen gutEN Büchern
meines gutEN SohnES meines gutEN KindES meiner gutEN Mutter meiner gutEN Bücher
(kopere kia rite ki te Kuaretanga)taku tama pai taku tama pai taku whaea pai aku pukapuka pai
taku tama pai taku tama pai taku whaea pai aku pukapuka pai
Ki taku tama pai, ki taku tamaiti pai, ki taku whaea pai, ki aku pukapuka pai
taku tama pai taku tamaiti pai taku whaea pai aku pukapuka pai
MATE MATE MATE MATE MATE (PLURAL)
dieser Hut dieses Heft diese Genre diese Hefte
diesen Hut dieses Heft diese Genre diese Hefte
diesem Hut diesem Heft dieser Genre diesen Heften
dieses Hutes dieses Heftes dieser Genre dieser Hefte
(i roto i tenei pronoun, rite tonu ki te mea motuhake)Ko tenei potae, ko tenei pukapuka, ko tenei tatau, ko enei pukapuka
Ko tenei potae, ko tenei pukapuka, ko tenei tatau, ko enei pukapuka
tenei potae, tenei pukatuhi, tenei kuaha, enei pukatuhi
o tenei potae, o tenei pukapuka, o tenei kuaha, o enei pukapuka
-
TE WHAKARANGA WHAKATANGA KI TE GERMAN…
Ka wehea nga rerenga korero kia rua i runga i te ahua o te hanga: 1)- TE KORERO MAHI 2)- TE KORERO TANGATA.
1) - KAUPAPA KAUPAPA:
Ko te rerenga maamaa (einfacher Satz) he rerenga ka hangaia me te kotahi noa o te mahi inflectional ana kotahi ana te whakatau.Ayşe putzt sich jeden Tag die Zahne (Ka horoi a Ayşe ka horoi i ona niho ia ra)
Meine Tocher bereitet das Essen vor.(Kei te taka kai taku tamahine)….rite2) KAUPAPA KAUPAPA:
Ko te rerenga whakato (zusammengesetzter Satz), i tetahi atu ringa, he rerenga e whakamahia ana me nga verba maha, neke atu i te kotahi te whakatau.Ko te rerenga whakahiato ko te rua neke atu ranei o nga putake, tae atu ki te WHAKATAKI (HAUPTSATZ), kotahi, neke atu ranei nga TAKI TAI (NEBENSATZ)
a) -E rua nga rerenga BASIC: / Ich bat ihn um eine Zigarette /, aber er hatte keine Zigarette /
(Te rerenga korero taketake) (Te rerenga korero taketake)Ich will in Deutschlan studieren /, deshalb lerne ich Deutsch
(Te rerenga korero taketake) (Te rerenga korero taketake)b)-Kotahi te TUMU me tetahi, neke atu ranei nga rerenga o te TAHI:
Kua uru mai koe ki te whakahaere i te pakanga, kei te kaha te pakanga o te pakanga.
(Rerenga matua) (rerenga taha)PUKAPUKA WHAKARĀRANGI ME NGA WĀHI O NGĀ TUPUNA PONO:
I te Tiamana, ko nga rerenga korero e whai ake nei,
1-KAUPAPA (kaupapa), 2-UUTU (pradikat), 3-AUTU (Ahanoa), 4-T -TAHI (hei tauira, tohu ...)
Ko te wahi tuatahi ko te KAUPAPA, ko te tuarua ko te VERB I TONU MO TE KAUPAPA, katahi ko te OBJECT… etc...
Te hanganga rerenga korero i roto i te Tiamana: (KORE PARAU + TONO + TUPUNA) I hanga e ahau he tauira i hangaia e ahau i roto i te Tiamana ÖYN
Te hanganga rerenga korero i te reo Tiorihi: (KAUPAPA + AUTU + TAKUTANGA) ANAKE i te Take
TE WHAKAMAHI I NGA KAUPAPA KAUPAPA I TE WAHI:
Mena he AKKUSATIVOBJEKT, ko DATIVOBJEKT ranei i roto i te rerenga korero, ka whakamahia enei hei kupu, tuatahi ko te DATIVOBJEKT ana ko AKKUSATIVOBJEKT haere mai ..
Na DATIVE + AKKUSATİV (i roto i te rerenga noa)
HE WHAKAMARAMA: Mein Onkel schenkt SEİNEM SOHN, / EİNEN KOMPUTER (Na taku matua keke i tuku tana tama / he rorohiko)
(dative) / (whakapae)(Ko taku matua keke kei te toha i tana tama / rorohiko) KI: KI TE TAMA (dativ) HE AHA: KOMPUTER (akk.
Engari ki te whakamahia tetahi o enei hei utu mo te tuuturu o te tangata, ka korerohia tetahi i roto i te mahinga ADIL i mua i tetahi atu.HE WHAKAMARAMA: Mein Onkel schenkt İHM (ataahua) / EİNEN KOMPUTER (Kei te hoatu e taku matua keke ia ia / tetahi rorohiko.)
(dative) / (accusative) (d) (a)kia mataara inaianei
Mein Onkel schenkt İHN(pronoun) / SEİNEM SOHN (Kei te hoatu e toku matua keke ia / hei koha ki tana tama.)
(akk) / (dativ) (a) (d)
I konei ka whakarereke..akkusativ i mua, i mua ko mua..no te aha? Na te mea i puta he kupu whakakii i te rerenga korero .. He aha ra?
Mein Onkel schenkt İHN(noun) / İHM(noun) (Kei te hoatu e toku matua keke ia hei koha.)
(akk) (dat.)
NA, KO NGA KAUPAPA KAUPAPA KI MUA I TE KOREUTU, KI TE RUA KORERO KI TE KORERO, KO AKKUSATİV TO MUA…
Me whakarapopoto ahau penei: I te reo Tiamana, ko te raupapa i roto i te rerenga noa ko te DATİV tuatahi, katahi ko AKKUSATİV. ENGARI KI TE WHAKAMAHI (PERSONALPRONOMEN) I ROTO I TE KORERO (AHAA HE DATIVE, AKKUSATİV ranei), HE WHAKANUI TONU… .Mehemea he kupu (PERSONALPRONOMEN) kei roto i te rerenga korero, AKKUSATİV TONU I mua i te DATIVE.
Rerenga noa…. dative+accusativeMēnā 1 te tūpou......ko te tūpāpaku tuatahi (karekau he take)
Mēnā e 2 ngā tūpāpaku….. ka huri hei akkusativ+dativ… (mehemea ka ata tirohia e koe nga tauira o runga ake nei, ka marama ake koe..)Kei te hoatu ano e au etahi rerenga tauira
TE KORERO MAHI: Ich wasche MİR / DIE HÄNDE (Kei te horoi au i oku ringaringa.)
(dat) / (akk)KAUPAPA me te FAIR i roto: Ich wasche SIE / MIR (Kei te whakangaro ahau i a raatau.)
(akk) / (dat)
KI TE KAUPAPA I GERMAN, KATOA NGA KORE TUPONO O TE KORERO KAUPAPA KAUPAPA KAUPAPA KAUPAPA.KAUPAPA + MAHI ATTRACTIVE (kupumahi) + Kupu TIME + dativOBJEKT + WHY kupu + kupu KATOA + KAUPAPA KAUPAPA + KAUPAPA
i roto i te kaupapa poto + kupumahi kua huri + taima + ahanoa + waahi…..(ich + lese + heute + Deutsch + zu Hause)
HE WHAKAMARAMA: (te whakamarama o te ripanga i runga ake nei me te rerenga korero)
Er / schrieb / gestern / seinem Kaiwhakahaere / weger dieser Sache / voller Angst / einen Poto / nach Bonn
(ö) / (d.e) / (zmn) / (d.obj) / (he aha te kupu blr) / (style br word) / (akk obj) / (wahi)
KOIRA KI TE KAUPAPA KAUPAPA I TE KAUPAPArerenga noa: ICH RASİERE MİR HEute DEN BART (kaupapa + teraction + wa + ahanoa) (nominativ + dativ + akkusativ)
te wa i te timatanga: HEUTE RASİERE ICH İHN MİR (tihi+verb+subject+object) (nominativ+akkusativ+dativ)
1) NGA MAHI PANUI (REFLEXIVE)
Mena kua anga ke atu nga paanga o nga mahi ki a ia ano, ka kiia enei mahi he MAHI REFLEXIVE. I roto i nga mahi whakaahuru, ko te kaupapa ko te hunga ora tonu. I te Tiamana, ka whakamahia nga mahi pera ki te SICH reflexivpronomen. (Hei tauira SİCH FREUEN: koa).
I nga mahi whakaahuru, ka puta ana tetahi mea (Akkusativobjekt) whai muri i te kupu whakaari o te SIC, ka huri te mich me te dich o te 1st me te 2 tangata takitahi ki te ahua ahunga (Dativ) ka huri hei MIR, ki DIR ranei.
MİCH(whakapae)
MIR(dative)
DİCH
DIRSİCH WASCHEN: ki te horoi (Akkusativ) SİCH DIE HÄNDE WASCHEN: ki te horoi i o ringaringa (Dativ)
ich horoi MICH—- -Kei te horoi ahau. ich wasche MİR die Hände
Kei te horoi ahau i oku ringadu wäschst DİCH—- -Kei te horoi koe i te wäschst DİR die Hände
Kei te horoi koe i o ringaringaer-sie-es wäscht SİCH—-Kei te horoi ia er-sie-es wäscht SİCH die Hände—Kei te horoi ia i ona ringa
wir waschen UNS
Kei te horoi matou i te wa horoi UNS mate Hände
Ka horoi tatou i o tatou ringaihr wascht EUCH
-Kei te horoi koe ihr wascht EUCH die Hände
horoia o ringaringasie waschen sich
kei te horoi ratou sie waschen SİCH die Hände—-e horoi ana i o ratou ringaSie waschen SICH
Kei te horoi koe Sie waschen SİCH die Hände
Kei te horoi koe i o ringaringa
2) NGA MAHI KORE-Whakahoki
Ka whakamahia ana kaore he SIC, ko te mahi SIC WASCHEN ka huri hei HORE-KAUPAPA, ka horoi horoi.
etwas waschen: horoi i tetahi mea.
ich wasche meine Hände: Ka horoi au i oku ringa……pera..Te tikanga ka taea e tatou te wehewehe i nga mahi whakahee ki nga roopu e rua. Ko etahi o enei ka whakamahia tonu ki te SIC, ko etahi ka taea te whakamahi me te kore he
Me hoatu e tatou etahi tauira o nga mahi whakaoreore e whakamahia ana i nga wa katoa:
KAUPAPA KAUPAPA: tangohia to wa
SİCH ENTSCHLİEßEN: whakatau whakamutunga
SİCH ERHOLEN: okioki
SİCH KÜMMERN: hei tiaki
SİCH SCHÄMEN: kia whakama
SİCH SEHNEN: ki te hiahia, ki te hiahia, etc.
Me hoatu e tatou etahi tauira o nga mahi whakaawe me nga mahi-kore.SİCH ÄNDERN: ki te huri ÄNDERN: ki te huri
SİCH BEWEGEN: to move BEWEGEN: to move
SİCH FÜRCHTEN: kia wehi FÜRCHTEN: kia mataku
SİCH RASİEREN: ki te heua RASİEREN: ki te heua
SİCH STELLEN: ki te tu STELLEN: to put
SİCH TREFFEN: ki te tutaki ki a TREFFEN: ki te patu
SİCH WASCHEN: ki te horoi WASCHEN: ki te horoi……………………..rite….ich wasche mich:Kei te horoi ahau (RETURNABLE)
ich wasche das Atawhai: Ka horoi au i te tamaiti (KORE-PARAU)
SİCH KÄMMEN: kia karapahia .. (Ki te tirohia e Spiegel und ali kämmt sich)
SİCH UNTERHALTEN: ki te korerorero (Wir sitzen an dem Tisch und wir unterhalte uns)
SİCH DUSCHEN: e horoi ana i te ua .. (No dem Sport dusche ich mich)
SİCH ERKÄLTEN: ki te hopu i te makariri….(Ohne Mantel erkälst du dich)
SİCH SCHÄMEN: kia whakama….(er schämt sich nicht)
SİCH FREUN: kia koa….. (Freust du dich,dass dein Freund kommt?)
SİCH LEGEN: ki te takoto….. (Er ist müde,er legt sich ins Bett)
SİCH ERKUNDİGEN: Tohutohu
WHAKAMAHI KAUPAPA: Te pai ake
SİCH BEGNEN: ki te tupono
SİCH SONNEN: kaukau… (ich sonne mich: Kei te kaukau ahau… etc.)
SİCH ERHOLEN: okioki
SİCH TREFFEN: tutaki..(ich treffe mich mit meiner Tochter ODER wir treffen uns …..)
SİCH ERİNNERN: kia maumahara .. (erinnerst du dich an mich?)
SİCH UMZİEHEN: ki te huri….. UMZİEHEN: ki te neke (kahore he sich)
Te Whakatata Atu ki a SICH NÄHERN:
SİCH VORSTELLEN: whakauru…(darf ich Ihnen meinen Freund vorstellen?)
KAUPAPA KAUPAPA: kia paingia, kia paingia .. (İch interessiere mich für Fussball)
SİCH LANGWEİLEN: Kia hohaa
SİCH FREUEN: Te koa…. (ich würde mich freuen: kei te koa ahau…….ich habe mich sehr gefreut: kei te koa ahau)
SİCH WUNDERN: kia miharo WUNDERN: kia ohorere (kahore he sich)
SİCH İRREN: kia he
KAUPAPA KAUPAPA: kia tere.KAUPAPA ME NGA PUKA KORE-PUTU.
Kupumua kei roto i nga Tohu…..VERBEN MİT PRÄFIX
Ko te Whakahuihui e pa ana ki te tikanga o te kupu mahi (verba) e haere mai ana i mua i a ia. ka wehea nga kuhimua ki te 3 ka whakamahia i roto i te rerenga.
1- nga whakataunga kaore e wehea mai i nga kuhimua (UNTRENNBARE VERBEN)
2- tohu wehe i nga kuhimua (TRENNBARE VERBEN)
3- Ka wehea nga kuhimua ki te toru hei wehe wehe me te whakataunga wehe-kore (TRENNBARE / UNTRENNBARE VERBEN).
1- UNTRENNBARE VERBEN (KORE-SEPARATE)—-NICHT TRENNBARE VERBENverben mit den prafixen (tohu-kore wehewehe)
Ko te tohu(kupumahi) timata mai i te BE- EMP- ENT- ER- GE- MISS- VER- ZER e kore e wehea...BESTELLEN (ki te tono) - GEFALLEN (kia pai) - MİSSFALLEN (kaore e pai) - EMPFEHLEN (ki te taunaki) tatari)
tauira: ich habe einen Poto poto… (perektif)…
ich bekommt einen Poto.. (preasens)….like…
ich timata….
ich bezahle……
ich erwarte…….
ich vereinbare……
2- TRENNBARE VERBEN(TE MAUI)
upoko AB- MİT- AN- AUF- EİN- AUS- BEİ- VOR- ZU-FERN …. Predicates starting with etc.. are separatedEİNSTEİGEN (ki te eke) - AUFSTEHEN (kia tu ki runga) - EİNKAUFEN (ki te toa) - FERNSEHEN (ki te matakitaki i te pouaka whakaata) - ANFANGEN (ki te tiimata) - AUSSCHALTEN (rite ki te whakaweto i te hunga whiriwhiri ...)
tauira: ich steige in den Bus ein (preasens) Kei te eke ahau ki runga pahi
ich bin in den Bus eingestiegen (perektif) I eke ahau ki runga pahi. Kua oti a Perfecte ki te sein kia heke, kia eke, kia haere, kia haere mai, kia mate, kia rewa...etc.
ich stehe auf.(preasens) …….ich bin aufgestanden(perf)
ich kaufe ein.(preasens)………..ich habe eingekauft (perf)
ich sehe fern.(preasens)……….ich habe ferngesehen(perf)
3- TRENNBARE ODER NICHT TRENNBARE VERBEN (RUA KAUPAPA ME TE KAUPAPA KORE-KAUPAPA)
DURCH- ÜBER- UM- UNTER- WİDER- WİEDER..etc...
VERBES MADE WITH SEIN ..ANKOMMEN……………………IST ANGEKOMMEN
ABFAHREN……………………IST ABGEFAHREN
AUSTEIGEN…………………….IST AUFGESTANDEN
BLEİBEN……………………..İST GEBLİEBEN (he ahuatanga motuhake. Ka mahia me SEIN ahakoa karekau he nekehanga
FLIEGEN………………………..IST GEFLOGEN
KOMMEN………………………..IST GEKOMMEN
GEHEN…………………………IST GEGANGEN
MITFAHREN……………………IST MITGEFAHREN
SEIN…………………………IST GEWESEN
LAUFEN…………………………IST GELAUFEN……….rite….Nga kupu e whakaatu ana i te WAHI-WA-RA….
TE WHAKAMARAMA O TE RA, NGA TAU, NGA WANEI ME NGA WAI, I NGA WA KATOA (DER).
DIE ZEIT…….WANN?KI TE WHAKATAHI I TE WĀ, KAUPAPA KI TE (UM) ..
MATI UHRZEIT: um zwei Uhr (i te rua karaka)
um halb neun (i te waru me te hawhe)I TE WHAKAMAHI I NGA RA, HE KORERO ANA KI TE (AM) – KOE KO TE KIIA KO (NACHT) IN DIE NACHT….
DIE TAGEZEIT: am Morgen (i te ata)
morgens (i te ata)
İN DER FRÜH (moata i te ata)
am Vormittag (i mua i te poupoutanga o te ra)
vormittags (i mua i te poutumarotanga)
am Mittag (poupoupou)
mitags(ahiahi)
ZU MİTTAG ESSEN (Tina)
am Nachmittag (ahiahi)
nachmittags (ahiahi)
am Abend (i te ahiahi)
ka heke (i nga ahiahi)
ZU KAUPAPA I TE TUHI (TE Kai ANA)
IN DER NACHT (i te po)
nachts (i te po)DER MORGEN (ata) – DER VORMITTAG – DER MITTAG (ahiahi) – DER NACHMITTAG – DER ABEND (ahiahi) engari İN DIE NACHT ka tupu..
DER WOCHENTAG: am Montag (i te Mane)
montags (Rāhina)
am Dienstag (i te Rātū)
dienstags (tuesdays)
am Wochenende (wiki whakataa)DER MONTAG(Rāhina)–DER DİENSTAG(tues)–DER MITTWOCH(Red)–DER DONNERSTAG(Rāpere)–DER FREITAG–DER SAMSTAG–DER SONNTAG
I TE KORERO ANA I NGA MAMATA ME NGA WAI, HE KORERO KI TE (IM)...
DER MONAT : im Februar (in February) der Februar (in February)
im Paenga-whāwhā (i te Paenga-whāwhā) der Paenga-whāwhā (i te Paenga-whāwhā).DIE JAHRESZEİT: im Frühling (i te puna) der Frühling (puna)
im Sommer (tuhi) der Sommer (tuhi)KAUPAPA KAUPAPA: i te hararei
IM URLAUB: kei te waatea
ZU OSTERN
ZU WEIHNACHTEN
DIE SECUNDE: tuarua–DİE MINUTE:meneti–DİE STUNDE:haora (he MATE tonu nga tuhinga)
DER TAG- DİE WOCHE- DER MONAT- DAS JAHR ..KUPU TUHINGA:
WO WOHIN WOHER
(WHERE) (WHERE) (WHERE)
HIER: konei HIERHIN: b VON HIER: mai koneiDORT: kei reira, kei reira DORTHIN: kei reira VON DORT: kei reira
DA: i reira DAHIN: i reira VON DA: i reira
DRAUßEN: i waho HİNAUS: i waho VON DRAUßEN: i waho
(außen: i waho) (nach draußen: i waho)DRINNEN: roto HİNEİN: roto VON DRINNEN: roto
(innin:roto) (nach drinnen:roto)OBEN: HİNAUF mai i runga: VON OBEN mai i runga ake: mai i runga
(nach oben: ki runga)KI TE: i raro HINUNTER: i raro VON KI TE: i raro
(kaore e utaina: i raro)VORN: kei mua NACH VORN: kei mua VON VORN: kei mua
HİNTEN: mai i muri NACH HİNTEN: mai i muri VON HİNTEN: mai i muri
LİNKS: maui NACH LİNKS: maui VON LİNKS: maui
RECHTS: matau NACH RECHTS: matau VON RECHTS: matau
Te rereketanga i waenga o HIN ME HER:HIN: Ka whakamahia ina ka matara atu te kaikorero mai i .. (ka neke atu koe i ahau)
HER: Ka whakamahia ina whakatata atu koe ki te kaikorero (kei te whakatata mai koe ki ahau)Hei tauira: HİNAUS: whakamahia ana ina haere atu ana tetahi i a tatou ka haere ki waho.
Waihoki, ko te HERAUS: ka whakamahia ina puta mai tetahi ka haere mai ki a tatou...
Kupu TIME:SEIT HEUTE: mai i tenei ra SEIT EİNEM JAHR: mai i te tau kotahi
SEIT GESTERN: mai inanahi, mai i a SEIT JAHREN: mai i nga tau
SEİT MONTAG: mai i te Mane SEİTDEM: mai i tera wa
SEIT DEM HERBST: mai i te ngahuru SEIT DAMALS: no mua noa atu
BİS GESTERN: tae noa ki inanahi SEİT KURZER ZEİT: mai i te wa poto
BİS HEUTE: ki tenei ra OFT: maha, maha
BIS MORGEN: tae noa ki apopo MEISTENS: te nuinga o nga wa
BİS MONTAG: tae noa ki te Mane MEHRMALS: he maha nga wa
BIS JETZT: tae noa ki tenei wa SELTEN: onge
JEDEN TAG: ia ra MANCHMAL: i etahi wa
TAKE KATOA: te ra katoa AB UND ZU: i etahi wa
den ganzen Tag: te ra katoaSTÜNDLİCH: ia haora
TÄGLİCH: ia ra
WÖCHENTLİCH: ia wiki
LANGE ZEIT: roaGERMAN KONJUKTİV I me KONJUKTİV II….
TE WHAKAMAHI I: ko nga kupu a tetahi e tukuna ana ki tetahi atu tangata (korero arataki) Ka whakamahia te hono I ki te kawe korero a te tangata. Arā, ka whakatauhia e ia ehara i a ia te kupu, engari na tetahi atu, nana ake ano. Ki a Konjuktiv, ka hiahia ano ahau, ka hiahia, ka tono, ka inoi…. etc. (ME WHAKAMAHI KI TE TAPAKA O NGA MAHI KAIWHIRI ME KAUPAPA).
REGULAR ORREGULAR CONJECTIVE I (REGULAR-REGULAR VERBS
ich frag-e ich nehme-e -e
du frag-est du nehm-est -est
er,sie,eis frag-e er,sie,es nehm-e -e
wir frag-en wir nehm-en -en
ihr frag-et ihr nehm-et -et
sie / Sie frag-en sie/Sie nehm-en -en hoko whakapaipaiKO TE WHAKAMAHI O TE WHAKATAUTANGA AHAU KI TE WA NEI...
TOHUTOHU (NORMAL SENTENCE) CONJECTIVE I
präsens: ich lade dich zur party ein * er e mahi ana mich zur Party ein
(Ka pōwhiri ahau ki a koe ki te pāti) (ka pōwhiri ia ki ahau ki te pāti) ka hiahia ranei koepräteritum: ich lud dich zur Party ein *er habe mich zur Part eingeladen
(I invited you to the party) (He invited me to the party)perfekt: ich habe dich zur Party eingeladen * er habe mich zur party eingelan
(I invited you to the party) (He invited me to the party)Tuhinga ka whai mai: Ich werde dich zur Party einladen * er werde mich zur Party einladen
(I will invite you to the party) (He will invite me to the party)Me whakamarama ano e au me tetahi rerenga tauira. kia hanga e ahau he rerenga noa
ALI: ICH GEHE HİER MİT MEİNEM SOHN ZUR ARBEİT (Ali: Ka mahi ahau i konei me taku tama)Me mahi e tatou me KONJUKTİV I inaianei
ER GEHE DORT MİT SEİNEM SOHN ZUR ARBEİT (I haere ia me tana tama ki reira mahi)
Ka korerotia i roto i te korero autaki i haere a Ali ki te mahi me tana tama... Kua whakamaramatia e au te korero autaki i runga ake nei.KONJUKTİV II: nga kaupapa pono me nga mea e kore e taea te korero. ara, WINANGA, TONO, TONO, TONO, TUPUNA, etc.
Whakahoahoa II * WÜRDEN + MASTAR YAPI ka hangaia i te kawanatanga. Ko te kohinga II o WERDEN ko WÜRDEN. Me whakamarama ano e au tenei ki nga rerenga korero.te rerenga noa (indicative) CONJECTIVE II
Präsens: ich komme ich käme/ ich würde kommen (he rite te tikanga e rua)
futur: ich werde kommen ich käme/ ich würde kommen
Te tikanga ka nui ake taku mahi i te rerenga korero ki a würden. He ngawari ki ahau.präteritum: er gab ich hätte gegeben
perfekt: er hat gegeben ich hätte gegebenme tenei wa
İCH KÄME NİCHT ZU SPÄT (Kare ahau e haere wawe mena au)
İCH WÜRDE NİCHT ZU SPÄT KOMMEN (Kare ahau e haereere mena mena au .. KO NGA HUA ANEI KI NGA KAUPAPA E RUA. I hangaia ki te würden i roto i tetahi o ratou.Me TE WAHI ATU
İCH WÄRE NİCHT ZU SPÄT GEKOMMEN (Kaore au e roa ki te)konjuktiv hoki
HABEN SEİN WERDEN
HÄTTEN WÄREN WÜRDEN Ko reira.heoi ano mo tenei wa. Naaku ano i whakarite. Ka tohatoha ano ahau i muri mai ka kitea ana e ahau he wa.
SİCH FREUN: hari… Karekau he arewhana e kiia nei ko FREUN
sich freuen (kei roto nga tikanga e rua kia koa, kia koa)
SİCH FREUN: hari… Karekau he arewhana e kiia nei ko FREUN
sich freuen (kei roto nga tikanga e rua kia koa, kia koa)Kei te mohio ahau ki tenei, engari ki taku mahara he reta kua warewarehia i taku tuhinga. tirohia kua kitea inaianei. Ka koa ahau ki te whakatika koe i aku he ki te takikupu i a koe e panui ana. I tuhituhi wawe ahau i a au e tuhituhi ana, kaore au i kite i te he. Mauruuru tonu, o te akoranga. Engari ko te mea, ka whakawhirinaki ahau ki taku wetereo Tiamana, haunga nga hapa takikupu.
Heoi, e mohio ana ahau, i etahi wa ka rereke nga tikanga o nga kupu ka he ana te takikupu.
engari ka taea e au te mahi nui. mau e kawe mai ano. whakautehe he ki nga taangata katoa, he tika, i hiahia ahau ki te tuhi tuhi hei whakatikatika i te he a he taima taku ki te arotake i o tuhinga katoa i akohia e au nga tini mea kaore au e mohio, he tino maakaa to ahua.
nga mihi mo te tohatoha.
–> He nui nga korero i homai e koe, e Reyya, ka panuihia e au te paatene mihi i nga wa katoa ka kite ahau i to ingoa. pakipaki :)
Tukua ahau kia paatai ano. Ko nga kaupapa ka kapi i enei paahitanga mo te b1 He pukapuka tawhito ano taku. E whakaatu ana e rua nga momo haangai i nga wa o mua me nga mea i hangaia me te mussen können me era atu, i paku nei taku titiro. Mena ka hoatu ano e maatau he tauira.
Die Wanden werden geschreichen. i te tikanga o te peita Kaore au i te tino mohio kei te he tenei ki te geschreichen.
Die Wanden wurden geschreichen werden.
Die Wanden sind geschreichen kupu.
Die Wanden mussen geschreichen werden.Akene he he na te mea kaore au i whakahoki atu. Kua kapi katoa enei paahitanga i te b1?
Tukua ahau kia paatai ano. Ko nga kaupapa ka kapi i enei paahitanga mo te b1 He pukapuka tawhito ano taku. E whakaatu ana e rua nga momo haangai i nga wa o mua me nga mea i hangaia me te mussen können me era atu, i paku nei taku titiro. Mena ka hoatu ano e maatau he tauira.
Die Wanden werden geschreichen. i te tikanga o te peita Kaore au i te tino mohio kei te he tenei ki te geschreichen.
Die Wanden wurden geschreichen werden.
Die Wanden sind geschreichen kupu.
Die Wanden mussen geschreichen werden.Akene he he na te mea kaore au i whakahoki atu. Kua kapi katoa enei paahitanga i te b1?
He he rawa i tuhia e koe nga rerenga korero. I a koe e tarai ana kia puta he rerenga penei, te motuhia e pehea to kupu maha Rapua kua oti, (ki te hiahia koe ki te whakamahi i te cogul, he tika).
Tuatahi mate Wand : Papa mate Wände tupu. I whakamahia e koe te whakakii taarua hei tikanga maamaa peita ranei i roto i te rerenga korero. Streichen Partizip o te kupu mahi i peita tupu. Me whakatika o taatau rerenga korero inaianei.
Die Wände werden gestrichen. (Ka peitahia nga pakitara)
Die Wände wurden gestrichen. (I peitahia nga pakitara)Die Wände wurden gestrichen werden.
Mate Wände sind tohu kupu kupu. (Ka peitahia nga pakitara)
Die Wände müssen gestrichen werden. (Me peita nga pakitara. Modalverb, like must in English)He he rawa i tuhia e koe nga rerenga korero. I a koe e tarai ana kia puta he rerenga penei, te motuhia e pehea to kupu maha Rapua kua oti, (ki te hiahia koe ki te whakamahi i te cogul, he tika).
Tuatahi mate Wand : Papa mate Wände tupu. I whakamahia e koe te whakakii taarua hei tikanga maamaa peita ranei i roto i te rerenga korero. Streichen Partizip o te kupu mahi i peita tupu. Me whakatika o taatau rerenga korero inaianei.
Die Wände werden gestrichen. (Ka peitahia nga pakitara)
Die Wände wurden gestrichen. (I peitahia nga pakitara)Die Wände wurden gestrichen werden.
Mate Wände sind tohu kupu kupu. (Ka peitahia nga pakitara)
Die Wände müssen gestrichen werden. (Me peita nga pakitara. Modalverb, like must in English)Mauruuru mo nga korero. Ko te mahi takitahi me te maha o nga mahi mo te wa, ko taaku mahi inaianei ko te ako i te wetereo. Engari e whakaaro ana ahau mena ko enei katoa kei roto i nga mea e whakaatuhia ana ki te taumata B1?
- Hei whakautu ki tenei kaupapa Me takiuru koe.